Noortepoliitika

Noorsootöö strateegias on noortepoliitika defineeritud järgnevalt - ühtne lähenemine kõikides noore elu puudutavates valdkondades noortele suunatud tegevuste põhimõtetele. Peamised noortepoliitika toimealad ehk valdkonnad, kus tehakse noortele suunatud ja noorte elu puudutavaid otsuseid, on noorsootöö, haridus, tööhõive, tervis, kultuur, sotsiaalpoliitika, keskkond, riigikaitse, perepoliitika jt.

Noortepoliitika olemasolu põhjuseks on vajadus määratleda tegevus, mida ühiskond peab tegema, et iga noor Eestis saaks oma individuaalsel kujunemisteel võimalusi, tuge ning õpikogemusi positiivseks enesemääratluseks, -harimiseks, -teostuseks ja eneseväärikuse kujunemiseks ning seeläbi suudaks ja sooviks võtta vastutust ja algatust ühiskonna heaolu säilitamise ja arengu eest.

ENLi üks olulisemaid rolle olla hääletoru liikmete ja noorte jaoks - viia noorte arvamus otsustajateni ja teha tööd selle nimel, et seda arvesse võetaks.

Noortepoliitika on vahend, millega saab noorteühenduste tegutsemiskeskkonda paremaks muuta. Sellega aitame kaasa organisatsioonide eesmärkide elluviimisele. Teine tähtis eesmärk on noorte arvamuse väljaselgitamine ning kogu Eesti noorte huvide eest seismine. Noortepoliitikat on vaja nii ENLi liikmetele kui ka kõikidele noortele tervikuna. Kõigil ENLi liikmesorganisatsioonidel on võimalus tõstatada probleeme ning osaleda noortepoliitiliste seisukohtade kujundamisel. Samuti võib ENLi poole pöörduda igaüks, organisatsioonilisest kuuluvusest või liikmestaatusest hoolimata.

Seisukohtade rakendamiseks tehakse otsustajate hulgas lobitööd ja seisukohti võetakse ka arvesse erinevate õigusaktide kommenteerimisel.

ENLi tähtsaim noortepoliitiline dokument on noortepoliitika platvorm, mis võeti vastu üldkoosolekul 16. mail 2009.

ENL on esindatud ka Noortepoliitika Nõukogus (NPN), mis on haridus- ja teadusministrit nõustav organ. NPNi ülesanneteks on muuhulgas Noorsootöö strateegia 2006-2013 elluviimise monitoorimine ning noorteühingute aastatoetuste ja projektitoetuste taotluste hindamine vastavalt ministri määrusele.

Lisaks teeb ENL tihedat koostööd ka Eesti Õpilasesinduste Liiduga (EÕEL) ja Eesti Üliõpilaskondade Liiduga (EÜL). ENL sõlmis 12. augustil 2009 rahvusvahelise noortepäeva tähistamisüritusel Tallinnas esmakordselt koostöömemorandumi. Memorandumi eesmärgiks on tugevdada noorte katusorganisatsioonide koostööd avaliku poliitika kujundamisel, edendada osalusdemokraatiat ja noorte osalust ning suurendada eestkosteorganisatsioonide suutlikkust Eestis. Liidud võtsid edaspidiseks ühisüritusi ja avaldusi tehes kasutusele lühendi E3. Koostöö kolme noori esindava üleriigilise katusorganisatsiooni vahel algas juba enne ENLi loomist. EÜL oli üks peamisi ENLi loomise initsiaatoreid ning EÕEL on olnud varasemalt ENLi liikmesorganisatsioon. Koostööd on tehtud igal tasandil ja mitmetes küsimustes, kuid peamiselt ikka noorte huvide eest seismisel ehk noortepoliitika kujundamisel.
KOOSTÖÖMEMORANDUMI PRESSITEADE

Noortepoliitikat koordineerivad ENLis:

Edgar Rootalu (edgar@enl.ee)
noortepoliitika juht

Teele Tõnismann (teele@enl.ee)
noortepoliitika spetsialist